Näitused

Abstraktsionism ja kujutava kunsti sümbioos.

https://www.youtube.com/watch?v=1d0_U1aaGT0

Maalid on õli tehnikas ja valminud kogu loomingu perioodi vältel.
Siin on vaid murdosa nendest teostest mis on sündinud erilises seisundis olles. Loomekoridoris kogen aja ja ruumi suhteliselt suhtelisust, kõik on subjektiivne ja täidetud kohalolu ainu hetkega mis on.
Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Post-impressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas side reaalse maailmaga, siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud.
Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus, kuid siin näitusel on kõik põimunud ühte suuremasse tervikusse. Siin segunevad erinevad käsitlusvormid, mis annavad edasi psüühhikas toimuvat pildikeeles edasi. Teosed puudutavad sinu alateadvust ja viivad sind uute neuronite otsingule. Kuigi kõikidel maalidel on täiesti oma enda eriline narratiiv, on kõik ühises tervikus ka koos. See on teekond veel mitte tallatud radadel.
Selles protsessis mil maal valmib pole hinnangutel ega ka subjektil mingit tähtsust. Loeb vaid andunud kohalolu kõigega koos, eristada ei saa kes loob ja keda mida luuakse. Sellesse seisundisse püüan ka oma õpilasi viia, kes on aru saanud millega tegu, tahavad seda taas ja taas kogeda. Ajus vabanevad uued ruumid, mille olemas olust ei ole teatud veel. Kõigil on need erinevad ja eri kulgemisega.
Pildikeel on see mis annab sinu teadvuses toimuvast edasi informatsiooni. Naudi värvinguid ja lase neid oma ellu.

Head näituse kogemist teile.
Maalid on soovikorral ka müügiks.

www.tiiupiibur.com

Näitus “Roheline” 2022
See näitus sai alguse juba aastal 2018, kui sellest kogumikust valmis kaks
maali näituseks EV 100 raames sündinud "Eesti kuld".
Need kaks maali panid mind roheluse teemal taas edasi otsima ja kogema.
Ikka ennast ja inimest kooskõlas looduse sagedusega ja seda
harmooniliselt ja tervikuna.
Näitus kõnetab inimest vaadates kõike läbi looduse prisma. Loodus meis,
mis äratab vaatlejas just tema ära tundmise. Abstraktselt kujutatud hetk on
midagi hingetasandil ära tuntavat ja kõnetavat. Olen toonud iga maaliga
välja just selle loo, mida sa seda vaadates peaksid ära tundma.
Maalid on kõik tervikus, kuid nad kõnetavad ka igaüks eraldi. See on üks
narratiivne lugu, mida saab ka vaadelda eraldiseisvalt.
Seda lugu vaadeldes ei saagi päris täpselt aru, kas inimene või loodus, kes
keda kõnetab. Kuid see kõik sulab ühte rohelusse laskuvasse tervikusse.
Hoida ennast, see tähendab hoida loodust. Me ei saa neid kuidagi
lahutada.
Meie ürg elemendid sulanduvad kokku, millest peaks sündima TERVIK
OLEMINE.
See inimlik kõrgus kõiges, kui seda läbi sügavama tunnetuse kogeda.
Selle näitusega võib korraks ära unustada linna sigina - sagina ning heita
pilk oma sügavamale olemusele. Miks me seda kõike siin teeme ja kes me
päriselt oleme.
Kui suudan sind enda sisemaalima üle mõtisklema panna on näitus igati
korda läinud.
Püüa vaadelda kõike hinnangut andmata. Koge ja tunneta igat maali eraldi.
Kes vaatab sinus neid maale - vaatab alati sinu teadvus, kes kogub
informatsiooni, ikka sinu kõrgemaks paremaks hüvanguks arusaamaks ja
edasi liikumiseks.
Kunstnik,Tiiu Piibur

https://kuula.co/share/collection/7qTZ0?logo=0&info=0&fs=1&vr=1&sd=1&initload=0&thumbs=1

Näitus püüab lõhkuda meie igapäeva argistunud teadmiste buketti, mille läbi saab liikuda uuele avastusretkele. Vaataja samastub alateadlikult, kogeb erinevaid tundmusi, mis põhineb Sinu stsenaariumis.
Kujutlusvõime on see mis peegeldab mitme tasandilist mõtlemist, samuti paneb vaataja enda kujutlusvõime ka proovile. Maalid on maalitud nõnda, et vastavalt vaataja elupagasile, tema kogetud tundmustele hakkavad tema jaoks tööle seintel olevad maalid. Sealt võib avastada nii väikesed, kui suuremad plaanid. Samuti igale inimesele erinevad emotsioonid, vastavalt tema vastu võtmise võimele.
Antud näitus võib vallandada sinu alateadvusse peidetud salajase ukse.
See näitus on selleks, et muudaksid end ja hakkaksid ise oma elu juhtima. Hetkel see näitus on ühenduses ühendväljaga, kuid sellest tuleb Sul välja astuda. Siia on toodud teie mitte just kõige paremad pooled. Selleks et luua ise endale elu ja maailm, kus just sina soovid elada ja just nende reeglite järgi mis sulle sobivad.

Kirjuta ise oma elule stsenaarium. Usu see hakkab ka tööle :)

Katkend raamatust"Turist"

„Vana mees astub mööda tänavat,- on veidi kühmu tõmbunud ja köhatab aeg-ajalt. Linna tänav on tühi - uduloor sirutab oma tiivad silmist kaduvale kõhetule vanale mehele järele. Varsti on vaevu kuulda selle vana mehe köhatust, mis kaob vaikides uduse looriga kusagile kaugusesse.
Õhus on tunda sügise hõngu. Ja silmist ongi kadunud see köhatav võõras mees.
Mis võib olla tema elulugu, seda ei saa ma kunagi teada.
Uduloor hakkab tasapisi kaduma. Taas päikesekiired vaikuses sirutavad välja oma igapäevase valguse. Maailm maalis end hallikaks valguseks, roheluse küpsust ootavale suve lõpule omaseks.
Nostalgiline igatsus paotab hinge peegeldusele ukse. Ühtäkki satuvad kokku minevik, olevik, tulevik.
Justkui sooviks ulatada üksteisele sideme, mis võiks neid kõiki kokku köita“.

„See kõik sünndis praegu,- nii ma tunnen täna“.

10.08.2019

Ära usu, ega hinda selle järgi mida oled kogenud.
Vahel teeb elu nõnda, et pead kõik õpitu taas ülevaatama- või siis teisiti mõistma.
Nõnda toimib ka looming, milleta ei oleks ka meid.

11.12.2019

Tänud, Tiiu Piibur

Artist from Estonia

I am happy to make an exhibition in this great innovative and creative establishment. There are paintings on different floors created during different times, some were made a decade ago. Special thank you goes to Valter Kungla, one of the great people and a wonderful person.

I have organized 60+ exhibitions during my career as an artist. I work with visual communication and universal messages of nature, for which I feel a deep respect and love. I’m an artist who constantly studies and works with various artistic forms and includes other creative people. I’m open to new challenges, give painting lessons and art therapy sessions. Art therapy is a form of psychotherapy in which a person is able to use simple art forms to explore his or her inner world in non-verbal way.

It is also possible to buy the artwork, call or write to me, then I will send you the prices for the paintings.

Tiiu Piibur’s painting exhibition "Estonian Gold" and
Eva Pajus’ designer clothes entitled
"At One with Nature"

https://kultuurikatel.ee/en/event/tiiu-piiburi-maalinaitus-ja-eva-pajuse-disainroivaste-naitus/ 

Tiiu Piibur’s paintings invite the viewer to think about their roots and where they come from. “Estonians live in a hallowed land where they are well kept, and they should be happy that we have our own country and our own land.” Through small forms of mosses and lichens the artist seeks to encapsulate the call and voice of the ancient forest and help people discover the power within themselves.
Also being presented is an exhibition of designer clothes. This is Eva Pajus’ first collection. “Our forests are plentiful and offer so much to discover. Creating this collection I was inspired by the forest in all its richness.”

The artist and designer are also linked by being mother and daughter.

Tiiu Piibur and Eva Pajus: “Dear people, please take time for yourself to notice what’s around us and what’s inside us and to awaken the ancient power within each of us.”

Come and take a look at all of the mosses and lichens on display!
 

Tiiu Piiburi EV100 rändnäituse sari “EESTI KULD” 2018
Kultuurikatel, Põhja pst 27a, Tallinn

Alustasin selle näituse ettevalmistamist 2015 aastal. Protsess jätkub ja ei oska ette ennustada kuhu see välja jõuab. Näitust ettevalmistades olen omandanud ka palju teadmisi meie loodusressurssidest, kuna teema pole aastatega aegunud on see asjakohane praegu teieni tuua.
Näitus koosneb kahest osast. Eksponeerimisel on maalid õli lõuendil ning disainrõivad antud teemal, loodud disainer Eva Pajuse poolt.
Mind ajendas seda näitust koostama mõte meie metsade ja rabade järk-järgulisest vähenemisest. Koht kus olen kohanud orhideesid ja ööviiulit, laiub hetkel seal suur kraav, mis kuivendab meie äsja ehitatud maanteid ja neid tuleb veel.
Eesti raba on vanim muinasasund meie maal. Seda otseses mõttes.
Peatun siin väikevormidel, mis asuvad meie rabades, metsades, Samblad ja Samblikud, väikevormid ja nende eluasumid, milleks on enamasti puutumatu loodus. Samblast rohelust on üsna harva võimalik kohata kusagil Euroopas, mis teebki meid üsna rikasteks, millest meil endil aimugi ei ole. Meie eesti inimene võiks teada, kui väärtuslik maa meil on ja et seda ei tohiks raha saamise eesmärgil müüa. Meie maal on kulla hind, kuid kahjuks meie seda ise ei usu.

„Meid eestlasi võib pidada metsarahvaks, eestlast ühendab metsaga see miski, mis on iseloomulik pärimusrahvastele. Korilus on jäänud meile omaseks, mis on Euroopas üsna haruldane. „Mina ise olen kindlasti üks aktiivne korilane ja metsamoor, kui nii võib öelda."
Tänapäeva infoajastul vajab meie aju aeg-ajalt puhkust, ka isegi kultuurist, kollektiivsetest mõtetest, informatsioonist. Aeg ajalt on hea end väljalülitada ja suunduda metsa radadele. Igal eestlasel peaks olema kusagil metsas oma isiklik koht, kus saaks end loodusega seestpoolt loputada - olla oma mõtetega üksi.
Teema on iseenesest suureplaaniline, kuid lõuendile on jäädvustatud mõned iidsed väikevormid, mis paneksid vaatajat mõtlema eesti looduse reservuaarile. See on tõesti hämmastav, mida pakub üks mahalangenud puutüvi ka pärast enda eksisteerimist. Mahalangenud puutüvi kubiseb kõikvõimalikust elust. Seda liigutates, liigutame ja hukkame õrnad pisivormid, kes on endale seal kodud leidnud. Arvatakse, et metsa pidev puhastamine aitab kaasa, et meie mitmekesisus säiliks, kuid vastupidi. Paljud vormid kaovad ja tekib metsadest korralik paberivabrik, millel pole loomulikke seenelisi ega haigusi, nagu väidetakse. Ürgmetsades on kõike, see on isemajandav süsteem, mida ei tohiks inimene puutuda.

EESTI KULD
Põgusalt mõnedest liikidest, kes elavad metsavormidel, seda meie Eesti rabades ja metsades. Samblad ja samblikud, seenelised on liigid mis paljuneb ülalkasvavate eostega. Need liigid valmistavad paljudele eluvormidele kasvusoodustusi juba ette. Ma ise pean neid vorme meie kullaks, kuna nende kadumisega kaob ka meie pärimus, meie eriskummaline perifeeria. Rahva ütelus: “Oleme kui vanajumala seljataga“. Mis saab siis, kui Eesti südamest lõigatakse läbi suur kiirteerongi liiklus? Ökosüsteem eesti maal on otseselt kaduvuse äärel, kui see suurprojekt tõesti teoks saab.

Siin kohal sooviksin väärtustada meie metsade väikesei kangelasi, kelleta ei saaks ka teised taimevormid hakkama. Mitmekesisuse hoidmine on võti, mille saame pärandina anda oma lastele. Vanad mahalangenud puud on tihti metsadest eemaldatud, järele jäänud on parkmetsad, kus hiidsed vormid võtavad maad varsti vaid muinasjuttudes ja tihti ka õudusfilmides, milles on mul alati kahju, et metsaga hirmutatakse varakult seda inimest.

Olen mõned kangelased lõuendile maalinud, et neid teile tutvustada.

Õhusaaste mõjutab samblikke väga otseselt pH taseme muutuse kaudu. Otsese toksilise mõju tõttu ei kasva paljud tundlikumad liigid linna lähistel, näiteks ei leia linna lähistelt suuremaid põõsasjaid ja rippuvaid liike. Rippliigid on enamasti puhta looduse indikaatoriks ja esinevad puhtas looduskeskkonnas. Samuti ka maa kuivendusega hukkub palju märg-ala liike.

Happeline õhusaaste on viimaste aastakümnete jooksul Eestis pisut vähenenud, on peened tolmuosakesed osutunud samuti probleemiks meie suuremates linnades. Samblikud puudel saavad oma toidu õhust ja veest, mistõttu nad näitavad meile oma eksistendiga õhusaastet. Samblike kasutatakse õhusaaste hindamisel. Võrdlemisi palju on uuritud saaste koostise bioindikatsiooni meetodeid.

Samblad ja samblikud on taimed mis kõdunevad altpoolt, aidates nii teistele taimedele kasvupinda ette valmistada, mis omakorda rikastab meie mulda.

Kalevi Kulli sõnad: „Ökosüsteem on tasakaalus, meil on palju sellest õppida, kuidas erinevad vormid suudavad koostööd teha. Seda rahus ja tasakaalus“. Olgem siis kui taimed :)

Siit tuleb meie kuld - meie maa.
Kes soovib süvitsi antud teemaga tutvuda on  võimalik seda näitusel kogeda. Seal on põhjalikum materjal, samuti ka väikevormide tutvustus.

Nagu Valdur Mikita on öelnud raamatus „Metsik Lingvistika“. „Ma usun metsiku lingvistika olemasolu“. Ma soovitan kõikidele Eestlastele lugeda tema kirjandust.
Tänan kõiki kaasa mõtlemast :)

Olen juba aastaid siia sõbraliku kollektiiviga ja toredasse Laagri Kooli näitusi toonud. Mitmel
korral on siin üleval olnud näitus „Reisikiri“, mis pidevalt uute maalide näol täieneb. Näitus on
kohal ka tänavu, kuigi sel aastal on selle sündmuse juures midagi erilist ja teistsugust.
Nimelt, kuna on meie kalli kodumaa 100 sünnipäev, on paslik avada see tänavune rändnäituse
sari just nimelt haridus asutuses, kuna kõik algab lastele selle teema teadvustamisest.
Kõnealusel näitusel „Eestimaa ürgmetsad“ on lõuendile kantud meie metsade ja veekogude
rahu ja vaikus. Näituse peamine eesmärk on see, et inimesed mõtleksid oma juurtele ja
päritolule. Eestlane elab pühal maal, kus ta on tegelikult hästi hoitud ning meil on põhjust olla
õnnelik, et meil on oma Eesti riik ja oma maa. Minu soov on välja tuua ürgne kutse ja hääl ning
aidata avastada vägi enda sees.
Märkame, hoolime ja hoiame
Kunstis hindan enim sealset rahu ja kestvust ning kestvuse põhimõttega kaasneb alati ka
hoidmine, märkamine ja sallivus. Minu armastus on loodus, seda maalides ja väljendades
kasvavad alati tiivad, mis tahavad emmata ja hoida meie maad. Kui mul on võimalus seda teha
läbi värvide, on see vaid puhas rõõm.
Siinse näituse sõnum on see, et kui me kõik hoolime, läheb maailm meie sees paremaks
paigaks ning seeläbi oleme oma meeltes rahus.
Minge ja otsige tükike maad, metsa, kus saaksite viibida ja end kõigest välja lülitada, end
seestpoolt loodusega loputada – see on meie elementaarne inimõigus. Ma olen alati kurb, kui
meedias või muinasjuttudes sünge metsaga inimesi hirmutatakse, sest mets on kõige ohutum
paik. Ka loomad põgenevad inimese eest, kuna neil on niivõrd vähe elupaiku järele jäänud.
Nemad kardavad meid, inimesi.
Koostöö jõud
Armsad külastajad, siin on põgus põige ürgmetsadesse. Seintel näete maale, mis on tehtud
erinevatel aastatel, kuid mis moodustavad ühtse, omavahel sobiva terviku. Kõik need paigad,
mis maalitud, on ka reaalselt olemas.
Sel aastal on võimalik neid maale ka osta.
Miks?
Nimelt oleme sellesama rändnäituse sarja “EESTI KULD” raames ette valmistamas järgmist
näitust „Samblad, samblikud, ürgse metsa väikevormid ning nende eluasumid“. Kuna
sealsete piltide ja sõnumite abil on meie eesmärgiks jõuda läbi rändnäituse maksimaalselt
paljude inimesteni, ei ole maalid müügiks ning kõnealuste näituste korraldamiseks vajalikud
eelarve read on vaja täita muud moodi.
Seetõttu kogume kaasa mõtlejaid, panustajaid ning annetajaid, kelle abil teha teoks visioon
rändnäitusest, mis leiab aset Kultuurikatlas, Rotermanni kvartali Disaini majas ning jätkub
teistes Eestimaa linnades. Siinkohal oleme avatud ka headele mõtetele ja ettepanekutele, kuhu
see näitus veel jõuda võiks.
Tänan teid, kes te olete juba praegu kaasa aitamas ja toetamas (minu enda perekond,
õpilased, koostöö partnerid ning Sotsiaalsed Arhitektid: Anne-Lii, Ketlin ja Kristi) ning julgustan
kõiki teid, kes te meie kodumaa loodusest ja metsadest hoolite.

Tänud seda kaaskirja lugemast,
Tiiu Piibur

Arveldus arve: MTÜ Vabaloomingu Edendamise ühendus EE042200221068987834 

See näitus sündis kahe kunstniku Laura Koržetsi ja Tiiu Piiburi mõtete vahetusel. Neid kahte daami ühendab kindlasti armastus loodusmaali vastu. Nimigi sai näitusele pandud spontaanselt „H₂O “.

Tiiu kirjutab: „Mil ma seda kirjutan ei puudu ka minu laualt klaas vett. Meid ümbritseb vesi, igal hetkel - perspektiivil. Me armastame vett, imetleme neid imelisi vetesid, olles ise samuti üks suur veekogu. Inimese organismisgi olla vett erinevatel andmetel 70-80%, kogu organismist. Mis on siis nii paeluvat selles vees. Uurime meiegi ja piilume veepeeglite sisse ja taha. Vesi kui elu ise, kus teda pole piisavalt on hukule määratud. Seega on vesi kõige loomulikum ravim meie kudedele, meie eksistentsile üleüldse. Armastan olla vihmaaeg õues ja naudin seda kuidas vesi minu keha rõõmustab. Olen teadlik, et otse vihmana allasadav vesi on terveim, kõikidest vetest. Kohe kindlasti oleme kõik uurinud ja jäädvustanud palju erinevaid vetesid. Nii loojangul; kus mänglevad erinevad värvingud üksteise võidu, mis on alati vaid hetki meie silmade ees. Enne, kui öö pimedus need helgid endasse punub. Või voolavad; rahutud, tasaselt seisvad veed, mis imeliselt lasevad endasse piiluda. Samuti ka peegel on otseselt alguse saanud vetepeeglist, loeme teda siis esimeseks peegliks meie maal.

Armsad vaatlejad; hoidkem meie vetesid ikka puhta ja tervena, et teda ikka Jätkuks“.

Laura kirjutab: “Vee peegeldused, mere kohin, möirgavad lained – see kõik on meile kui mereäärsele rahvale kodune ja tuttav. Vaikne vesi rahustab meie meeli. Tormine võib olla hirmutav ja ohtlik, samas ka inimest häirivatest mõtetes vabastav. Just sellepärast veedavad paljud meist oma puhkushetki veekogude ääres. Ja nagu öeldakse on kogu meie elu nagu meri, kord oled laine harjal, siis jälle selle all. “Kõik voolab, ütles juba Herakleitos“.

Näitusele nime pannes millalgi aasta tagasi olin ise redelil küünitades kõrgustesse, käsi haaramas magusaid ploome, nii sündis selle näituse idee kui ka nimi „Avarus“.

Lähtusin meile kõikidele teada olevatest perspektiividest. Jäädvustasin õlimaalina, (tahvelmaalina) vaateid merelt, maalt kuni kõrgusteni. Ise viibisin loomeperioodil mingitel teistel kõrgustel ja avarustel, mille läbi olen suutnud need maalid teieni tuua. Loomingu sündides toimub tihti iseäralikke tundmusi. Avarus täidab keha ja meeled, mille läbi toimub imeline meeleline kogemine. Juba selle pärast tasub ikka ja jälle uusi näitusi luua. See on just-kui rännak ja avastus-ruum siseruumis, mis asub meis endis. Tundub üsna lõputu jalutuskäik, mida ei soovigi lõpetada, vaid sooviks üha uusi ja avastamata teid liikuda.
Arvan olevat end päris õnnelik, et olen saanud mööda seda teed liikuda. Selles avaruses on veel nii palju avastada ja kogeda. Kõige parem on ka veel see, et ma ei tea selle tee pikkust ja ei tahagi teada.
Maja kus see näitus aset leiab on olnud juba aastaid, minu heatuju majaks.
Kauneid kogemisi ka Sulle, armas vaatleja.

Kui jalutad südalinnas astu siia suurepärasesse majja sisse.

loe lisaks:

http://vabaajaleht.blogspot.com/2015/05/loodus-minus-ja-kunstis-tiiu-piibur_62.html

Näitust "Reisikiri" on eksponeeritud erinevates galeriides. See näitus on jätkusuutlik, kuna täieneb üha uute reisimaalidega.

Tiiu Piibur ”Olen kunstnik kes arvab, et kõik meie elus on looming, loomeprotsess mida meil on au igapäevaselt kogeda. Looming väljub igasse meie päeva, igasse hetke. Iga näitusega püüan edastada jaatavat suhtumist ning läbi selle muuta maailm meie sees paremaks paigaks. Olen teadlik, et tervikul on palju tahke, kuid jätkuvalt uudisimulik selles pidevas protsessis”.

Minu jaoks ühendab visuaalne keel kõik maailma keeled. Loodus edastab meile universaalse sõnumi, "Hoia oma maad".

Tiiu Piibur  :)

Näitus on avatud äripäeviti 9 - 17
Loe lisaks Õpetajatemaja kodulehel

http://www.kultuur.info/syndmus/tiiu-piiburi-kunstinaitus-reisikiri/

See näitus on valminud mõeldes meie Eesti vabariigi 95. aastapäevale.

Näitus on tiirelnud kaheksas näituse paigas Lõuna - Rootsis, nüüd siis osa sellest näitusest siin kodumaal. See näitus on järjest muutuv ja uuenev, nagu meie aegki. Näitus „Ajaruum“ on ˇpalju rännanud ja näitustel esinenud. Nüüd aga peatub näitus majas, mis on minule ajalise ja meelelise seisundi üheks oluliseks sillaks.

Loominguline lähenemine loob eeldused looduskeskkonna kui loova eneseteostuse algallika mõistmiseks - meis enestes. Aeg ja ruum on meis kõigis ääretult erinevalt mõistetav ja tunnetatav. Kui väljuda perspektiiviti enesekesksusest Suurdeplaani, võib kohata teisiti tunnetatavaid mõjusvääre. Võiks mainida, et lause psüühhosomaatilisi seisundeid, mida on ka enamus kunstnike ja loovimimesi tajunud.

Tunnetatav ruum koos objektidega, - ruum ilma objektideta. Kuidas inimolend neis seisundeis end tunnetab ja mõtestab. Siin olen püüdnud tuua lõuendile jäljendeid mis on selle seisundi kujundus meie ruumis ja tajus, piltmatrejalina. Jätkuvalt kunsti mõjust, mis kannab endast suuremat tähendust, kui esmapilgul tundub. Paljutki saab purki panna, kuid aega ja ruumi ei ole võimalik meil käepäraste vahenditega muuta. Jah muidugi võime seda teha olles ajas ja meelets rännates, kus on tõesti võimalik nii pikendada, kui ka lühendada aega. Saladus peitub aga selles, et pead olema 100% kindel selle õnnestumisel. Olen seda ise praktiseerinud ja väidan et õnnestub, kui aga usku jätkub selleks imeliseks kogemiseks.

Kunstnik: Tiiu Piibur

I love to use the time and the room more broadly.

I have presented it in various exhibitions, but in this time I present it like I feel it at the moment.

The games of perspective and room have always fascinated me. On thisexhibition I have chosen black color, which enables to play with three-dimensional shapes. At the moment in Estonia we don’t have such a view. I have taught the perception of the space to my students. I have taught it also in a metaphor carried to the philosophy of life. I’m a huge experimenter and analytical philosopher, but my favorite subject is Golden Ratio (Sacred Geometry), what I have learned from Leonardo Da Vinci. I consider him as my teacher. He followed in his paintings to the sacred Geometry. Even at the present time many people are investigating what it is.

See näitus on mõeldes meie Eesti vabariigi 95 aastapäeval.

Näitused on esinenud Eduard Vilde muuseumis, Kastellaanimaja galeriis, Haapsalu Ridala kogudusemajas, Haapsalu Hermannusemaja galeriis, Haapsalu kaubamaja galeriis, tallinna Rävala pst. 2. galeriis ja tulemas on 2015.02.  Jõelähtme Kostivere galeriis.

Näitus sündis tänu E. Vilde muuseumi külastusele, seal olles ning ajaloos rännates. Näitus, mis oleks minu pilguheit ajaloolisele hõngule. Seda tunnetades ja kogedes taas, aegade muutuvas tuules.

On vanasõna „kes elab minevikuta, sellel pole ka tulevikku“. Ka mina olen nendele asjadele palju mõelnud, et kui palju me unustame. Aina rohkem tuleb meenutada meile milline oli meie ajalooline algus Eesti vabariigis. Maalikunst on selline ajaloo aken, mis jäädvustab hetki mida senini ajaloolased avastavad. Nüüd siis saan sellest aru ja jäädvustan isegi mõne ajalooaknad. Minu näitusel aeg ulatab kodanlikust ajast tänapäevale käe. Kui olen kas või ühe inimese mõtlema suunanud meie ajaloo jälgedele ning üldse ajale meis ja meie ümber, olen rahul selle näitusega. Ma ei ole ajaloolane, et pikalt peatuda teemadel ajalugu, kuid ma panin mõned fragmendid pintsliga lõuendile. Need on pigem tunnetuslikku laadi. Loodan, et mineviku ajaloohõng positiivselt, paitab ka Teie hingesid.

Olen mõelnud ka näituse külastaja peale. Igalühel on võimalus anda oma panus ja jäädvustada ajalukku oma tähendus sellest kolmest värvist, „Sinine, Must ja Valge. Mis just külastaja,- meie eesti inimene arvab oma lipu värvidest. Tal on võimalus siia kirjutada oma nägemus, tähendus sellest värvist, sõnalisel kujul. Lõuendite kõrval on juurde märgitud tähendused mida me kõik teame, meie ametlikult tunnustatud lipu värvid.

 Tiiu Piibur

Tiiu kirjutab, et eneselegi teadvustamata avastasin, et olen jäädvustanud lõuendile paiku, mis vajavad hoidmist ja säilitamist inimeste poolt, mõeldes tulevikule. Näitusel on vaid mõned reisijäädvustused. Loodus on kaunis oma mitmekesisuses. Õrnad korallrahnud vetesüles, mis hävivad kuna meie reisipaadid teevad nendel peadpööritavaid tuure. Looduskaunid kohad kaovad - sinna laieneb tsivilisatsioon. Inimesi on planeedil maa palju, aga igaüks meist saab kaasa aidata, et maa imelisus säiliks ja saaks seda kaunina edasi pärandada. Meie vaba ja kõikevõimaldav ajastu soosib reisimist. Reisida on võimalik pea kõigis maailma paikades. Rännates tekib ääretult palju uusi tundmusi ja emotsioone, mida olen kandnud õlivärvide ning spaatliga lõuendile. Loodus on see, mida ma soovin jäädvustada, mitte igapäevane eluolu. Loodus on üks suur imeline müsteerium. Reisides saame neis paigus vaid viivuks viibida. Need hetked on põgusad. Reisidel olles ahmin erinevaid tundmusi, visioone ning varjumänge endasse, et need hiljem värvidesse kanda. Et tunnetada elu ilu on vaja olla palju iseendaga, mõtiskleda ja näha seda kõike suures plaanis. Minu jaoks ühendab visuaalne keel kõiki maailma keeli. Loodus edastab meile läbi visuaali universaalse sõnumi, mille vastu tunnen sügavat austust. Selle sõnumi me anname pärandiks edasi oma lastele. Läbi oma reisikirja tahtsingi teile, armsad vaatlejad, kõike seda ilu edasi anda. 

Iga päev 8.00-20.00
Vaata galeriid