Tiiu Piibur’s painting exhibition "Estonian Gold" and
Eva Pajus’ designer clothes entitled
"At One with Nature"
https://kultuurikatel.ee/en/event/tiiu-piiburi-maalinaitus-ja-eva-pajuse-disainroivaste-naitus/
Tiiu Piibur’s paintings invite the viewer to think about their roots and where they come from. “Estonians live in a hallowed land where they are well kept, and they should be happy that we have our own country and our own land.” Through small forms of mosses and lichens the artist seeks to encapsulate the call and voice of the ancient forest and help people discover the power within themselves.
Also being presented is an exhibition of designer clothes. This is Eva Pajus’ first collection. “Our forests are plentiful and offer so much to discover. Creating this collection I was inspired by the forest in all its richness.”
The artist and designer are also linked by being mother and daughter.
Tiiu Piibur and Eva Pajus: “Dear people, please take time for yourself to notice what’s around us and what’s inside us and to awaken the ancient power within each of us.”
Come and take a look at all of the mosses and lichens on display!
Tiiu Piiburi EV100 rändnäituse sari “EESTI KULD” 2018
Kultuurikatel, Põhja pst 27a, Tallinn
Alustasin selle näituse ettevalmistamist 2015 aastal. Protsess jätkub ja ei oska ette ennustada kuhu see välja jõuab. Näitust ettevalmistades olen omandanud ka palju teadmisi meie loodusressurssidest, kuna teema pole aastatega aegunud on see asjakohane praegu teieni tuua.
Näitus koosneb kahest osast. Eksponeerimisel on maalid õli lõuendil ning disainrõivad antud teemal, loodud disainer Eva Pajuse poolt.
Mind ajendas seda näitust koostama mõte meie metsade ja rabade järk-järgulisest vähenemisest. Koht kus olen kohanud orhideesid ja ööviiulit, laiub hetkel seal suur kraav, mis kuivendab meie äsja ehitatud maanteid ja neid tuleb veel.
Eesti raba on vanim muinasasund meie maal. Seda otseses mõttes.
Peatun siin väikevormidel, mis asuvad meie rabades, metsades, Samblad ja Samblikud, väikevormid ja nende eluasumid, milleks on enamasti puutumatu loodus. Samblast rohelust on üsna harva võimalik kohata kusagil Euroopas, mis teebki meid üsna rikasteks, millest meil endil aimugi ei ole. Meie eesti inimene võiks teada, kui väärtuslik maa meil on ja et seda ei tohiks raha saamise eesmärgil müüa. Meie maal on kulla hind, kuid kahjuks meie seda ise ei usu.
„Meid eestlasi võib pidada metsarahvaks, eestlast ühendab metsaga see miski, mis on iseloomulik pärimusrahvastele. Korilus on jäänud meile omaseks, mis on Euroopas üsna haruldane. „Mina ise olen kindlasti üks aktiivne korilane ja metsamoor, kui nii võib öelda."
Tänapäeva infoajastul vajab meie aju aeg-ajalt puhkust, ka isegi kultuurist, kollektiivsetest mõtetest, informatsioonist. Aeg ajalt on hea end väljalülitada ja suunduda metsa radadele. Igal eestlasel peaks olema kusagil metsas oma isiklik koht, kus saaks end loodusega seestpoolt loputada - olla oma mõtetega üksi.
Teema on iseenesest suureplaaniline, kuid lõuendile on jäädvustatud mõned iidsed väikevormid, mis paneksid vaatajat mõtlema eesti looduse reservuaarile. See on tõesti hämmastav, mida pakub üks mahalangenud puutüvi ka pärast enda eksisteerimist. Mahalangenud puutüvi kubiseb kõikvõimalikust elust. Seda liigutates, liigutame ja hukkame õrnad pisivormid, kes on endale seal kodud leidnud. Arvatakse, et metsa pidev puhastamine aitab kaasa, et meie mitmekesisus säiliks, kuid vastupidi. Paljud vormid kaovad ja tekib metsadest korralik paberivabrik, millel pole loomulikke seenelisi ega haigusi, nagu väidetakse. Ürgmetsades on kõike, see on isemajandav süsteem, mida ei tohiks inimene puutuda.
EESTI KULD
Põgusalt mõnedest liikidest, kes elavad metsavormidel, seda meie Eesti rabades ja metsades. Samblad ja samblikud, seenelised on liigid mis paljuneb ülalkasvavate eostega. Need liigid valmistavad paljudele eluvormidele kasvusoodustusi juba ette. Ma ise pean neid vorme meie kullaks, kuna nende kadumisega kaob ka meie pärimus, meie eriskummaline perifeeria. Rahva ütelus: “Oleme kui vanajumala seljataga“. Mis saab siis, kui Eesti südamest lõigatakse läbi suur kiirteerongi liiklus? Ökosüsteem eesti maal on otseselt kaduvuse äärel, kui see suurprojekt tõesti teoks saab.
Siin kohal sooviksin väärtustada meie metsade väikesei kangelasi, kelleta ei saaks ka teised taimevormid hakkama. Mitmekesisuse hoidmine on võti, mille saame pärandina anda oma lastele. Vanad mahalangenud puud on tihti metsadest eemaldatud, järele jäänud on parkmetsad, kus hiidsed vormid võtavad maad varsti vaid muinasjuttudes ja tihti ka õudusfilmides, milles on mul alati kahju, et metsaga hirmutatakse varakult seda inimest.
Olen mõned kangelased lõuendile maalinud, et neid teile tutvustada.
Õhusaaste mõjutab samblikke väga otseselt pH taseme muutuse kaudu. Otsese toksilise mõju tõttu ei kasva paljud tundlikumad liigid linna lähistel, näiteks ei leia linna lähistelt suuremaid põõsasjaid ja rippuvaid liike. Rippliigid on enamasti puhta looduse indikaatoriks ja esinevad puhtas looduskeskkonnas. Samuti ka maa kuivendusega hukkub palju märg-ala liike.
Happeline õhusaaste on viimaste aastakümnete jooksul Eestis pisut vähenenud, on peened tolmuosakesed osutunud samuti probleemiks meie suuremates linnades. Samblikud puudel saavad oma toidu õhust ja veest, mistõttu nad näitavad meile oma eksistendiga õhusaastet. Samblike kasutatakse õhusaaste hindamisel. Võrdlemisi palju on uuritud saaste koostise bioindikatsiooni meetodeid.
Samblad ja samblikud on taimed mis kõdunevad altpoolt, aidates nii teistele taimedele kasvupinda ette valmistada, mis omakorda rikastab meie mulda.
Kalevi Kulli sõnad: „Ökosüsteem on tasakaalus, meil on palju sellest õppida, kuidas erinevad vormid suudavad koostööd teha. Seda rahus ja tasakaalus“. Olgem siis kui taimed :)
Siit tuleb meie kuld - meie maa.
Kes soovib süvitsi antud teemaga tutvuda on võimalik seda näitusel kogeda. Seal on põhjalikum materjal, samuti ka väikevormide tutvustus.
Nagu Valdur Mikita on öelnud raamatus „Metsik Lingvistika“. „Ma usun metsiku lingvistika olemasolu“. Ma soovitan kõikidele Eestlastele lugeda tema kirjandust.
Tänan kõiki kaasa mõtlemast :)