Näitus on tiirelnud kaheksas näituse paigas Lõuna - Rootsis, nüüd siis osa sellest näitusest siin kodumaal. See näitus on järjest muutuv ja uuenev, nagu meie aegki. Näitus „Ajaruum“ on ˇpalju rännanud ja näitustel esinenud. Nüüd aga peatub näitus majas, mis on minule ajalise ja meelelise seisundi üheks oluliseks sillaks.

Loominguline lähenemine loob eeldused looduskeskkonna kui loova eneseteostuse algallika mõistmiseks - meis enestes. Aeg ja ruum on meis kõigis ääretult erinevalt mõistetav ja tunnetatav. Kui väljuda perspektiiviti enesekesksusest Suurdeplaani, võib kohata teisiti tunnetatavaid mõjusvääre. Võiks mainida, et lause psüühhosomaatilisi seisundeid, mida on ka enamus kunstnike ja loovimimesi tajunud.

Tunnetatav ruum koos objektidega, - ruum ilma objektideta. Kuidas inimolend neis seisundeis end tunnetab ja mõtestab. Siin olen püüdnud tuua lõuendile jäljendeid mis on selle seisundi kujundus meie ruumis ja tajus, piltmatrejalina. Jätkuvalt kunsti mõjust, mis kannab endast suuremat tähendust, kui esmapilgul tundub. Paljutki saab purki panna, kuid aega ja ruumi ei ole võimalik meil käepäraste vahenditega muuta. Jah muidugi võime seda teha olles ajas ja meelets rännates, kus on tõesti võimalik nii pikendada, kui ka lühendada aega. Saladus peitub aga selles, et pead olema 100% kindel selle õnnestumisel. Olen seda ise praktiseerinud ja väidan et õnnestub, kui aga usku jätkub selleks imeliseks kogemiseks.

Kunstnik: Tiiu Piibur